Palmse peidetud võlud

2019. aasta esimene elamusretk sai alguse Palmse mõisast. Ei pea ehmatama – seekord räätsadega keegi mõisahoones ringi ei jalutanud. Palmse mõis on üks paremini restaureeritud ning terviklikumaid mõisaansambleid Eestis 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Peale mõisahoone ülevaatamist sai selle ees tehtud ka uhkematest uhkemad grupipildid.

Seekordne retk oli järjekorra numbrilt 131. elamusretk ning kokku oli Lahemaa loodusparki kogunenud 120 retkelist. Nende teekond 11 km pikkusel rajal viis neid järgmiseks avastama Laukasood.

Retke üks värvikamaid osasid oli kindlasti rabalaugasteni ja hiljem sealt tagasi jõudmine. Laukasooni jõudmine Palmse mõisa poolt pole üldsegi nii lihtne kui lund on nõnda palju kui praegu. Jäljed tulevad sügavad ning ilma räätsadeta seal hakkama ei saa. Ilmataat oli külmaga Lahemaal tagasihoidlik olnud  – kraavides oli jääd vähe ning kraavide ületamiseks pidime kasutama palkidest purdeid ning võtma kasutusele pikad-pikad sammud! Lõpp hea kõik hea – kõik said kraavidest üle kuivade jalgadega!

Jõudsimegi Laukasoosse. Enne raba ja sealsete laugaste avastamist tegime esimese puhkepausi – oli ju 2 tundi juba märkamatult kulunud! Söödud, joodud – läksime rabaga tutvust tegema.

Laukasoo on kujunenud madala järve, selle kaldaalade ja ümbruskonna maismaa soostumise tulemusena. Nagu nimigi ütleb, on soos rohkelt laukaid, mida kutsutakse Ristlaugasteks. Paljud laugastest on omavahel ühendatud uurdeojadega ja laugaste sügavus küündib 2,5 meetrini. Lisaks laugastikule asub seal maaliline jäänukjärv. Mitmekesise ja suure laugastiku tõttu loetakse Laukasood Eesti üheks kaunimaks rabaks.

Jalutuskäik viis meid rabalaugaste servadele, mändide vahele ning mis seal salata, nii mõnigi laugas sai ületatud. Seekord oli rabas lund palju ning laukad näisid kui majesteetlikud lumeväljad – ilma ühegi jäljeta! Silm puhkas kaunistel rabavaadetel. Rabas valitses totaalne vaikus, mida segas vaid räätsad liikumise nagin. Ühe lauka äärest teiseni jõudmiseks kulub vaid minut – täpselt nii lähedal on laukad üksteisele.

Otsisime üles ka rabajärve ning tegime sellele nagu kord ja kohus tiiru peale. Järgmiseks oli aeg teha teine puhkepeatus – Põltsamaa glögi, kuum tee Carmolise tilkadega, Kalevi kommid ja piparkoogid andsid jõudu Palmse mõisasse tagasi jõudmiseks. Poolteist tundi hiljem olime juba tagasi, kus Mõisakõrts pakkus meile mõnusa kehakinnituse.

Kokku läbisime seekord 1320 elamuskilomeetrit. Palmse mõisa elamusretke pilte vaata siit.

The North Face ja Elamusretked kutsuvad teid järgmiseks 24. veebruaril seiklema Endla looduskaitsealale, kus tähistame Eesti Vabariigi 101 sünnipäeva sini-must-valge retkena ning meie eesmärgiks on üles leida peidetud kiluleivad Endla rabast. Täpsema info leiad juhendist.