Viimased uudised

Tagasi uudistesse

Maidlas elamusi kaevandamas

Hilissügisene retk viis meid uudistama Eesti tööstuspiirkonda – tegime tutvust maastikega, mis tekivad kaevandamise kõrvalnähtudena. Tavalisest tunnike varem koguneti Maidla mõisa parklas. Oli väga tore näha, et sombune ilm ei olnud kedagi heidutanud ning retkel oli osalejaid üle 80. Eriti rõõmustav oli näha, et ka omakandirahvas oli Elamusretkedeni jõudnud ning suurimatel entusiastidel piisas retkele jõudmiseks vaid jalgrattast.

Liikumine oli seekord plaanitud kahes grupis, millest üks oli suuremate vallutuste tõttu veidi kauem rajal. Esimeseks sihtmärgiks oli Püssi tuhamägi ning eesmärgiks selle tippu jõudmine. Püssi linna lääneosas Purtse jõe vasakkaldal paiknev mägi koosneb põlevkivituhast, mis on elektrijaamast vagonettidega transporditud. Püssi põlevkivil baseeruv elektrijaam alustas tööd 1937. aastal. 2004. aasta sügisel mäge nivelleerides saadi selle suhteliseks kõrguseks 61 m ning absoluutseks kõrguseks 101 m. Taoline tõus võttis selja parasjagu märjaks ning üleval valitsenud tuuleolud jätsid mulje juba päris tõsisest vallutusest.

Esimene mägi võetud, suundus üks grupp Kiviõli tuhamäe poole, mis rongis möödasõitjaid ikka pead pöörama paneb. Kui asjale eriti korrektselt läheneda, on Kiviõlis tegemist siiski poolkoksimäega, mida hakati sinna ladestama juba 1922. aastal. 1992. aasta seisuga oli Kiviõli mägedesse kuhjatud ligi 10 miljonit tonni poolkoksi. Praeguseks on sinna kujundatud mitmesuguseid tegevusi pakkuv seikluskeskus. Ja seiklusrikas see tõus kindlasti oli. 

Teine grupp seadis samal ajal sammud Küttejõu põlevkivi karjääri poole, kuhu hiljem pidid järgi jõudma ka mägedevallutajad. 1925. aastal alustas sealkandis kaevandamist Eesti kapitalile rajatud erakaevandus “Kütte-Jõud”, mille järgi sai nime ka karjääri juurde rajatud asula. Kui 1975. aastal võeti suund kõik varem kaevandatud ja seeläbi rikutud alad rekultiveerida, jäi Küttejõu sellest korrastamisest puutumata. Tõenäoliselt kuna töö karjääris oli lõpetatud juba 1946. aastal.  

Seda rohkem jäi aga avastamist meile. Kui enamikele tuleb karjääri puhul silme ette pilt kruusa või liiva kaevandamise järel tekkinud maastikust, siis oli seekordne vaatepilt hoopis teistlaadne. Esialgu tundus tegemist olevat vaid võssa kasvanud metsaga, kuid siis juba tulid lagedale puistanguvallid. Nendel üles ronimine ja laskumine nõudsid omajagu osavust. Nägemata ei jäänud ka põlevkivi paljandid. Väljaveotranžeedes liikumine oli ehk veidikene lihtsam, kuigi sinnagi oli ajaga loodus end sisse seadnud, nii et sai piisavalt painutada, kummardada ja pikemaid asteid teha. 

Kui ühtlaselt hall taevas ja tibutav vihm ei morjendanud retkeliste meeleolu, siis trööstituks tegi päeva meeletu kogus prügi, mida karjääri territooriumil ja mujalgi metsa all näha võis. Kui retkelisi võttis taoline vaatepilt täitsa nõutuks, siis loodus toimetas sealgi omapäi ja üritas sellestki rikutusest üle olla. Nelja ja rohkema tunni järel oldi ringiga tagasi Maidla mõisa pargis, kus tee peal söödud kommidele-küpsistele, rosinatele-kurkidele supi ja piruka näol kütuselisa jagati. Kirde-Eesti põlevkivi kaevandamise ja töötlemise tagajärjel tekkinud kõige silmapaistvamad pinnavormid olid nähtud ning võis rahul olla, et sai nõnda aktiivse puhkepäeva heas seltskonnas veeta.

Ootame kõiki juba 12. detsembril  Tõrva elamusretkele, kus ühtlasi toimub ka hooaja lõpetamine ning aktiivseimate autasustamine. Tõrva retke kohta saad lugeda täpsemalt SIIT.