Viimased uudised

Tagasi uudistesse

Karjääripäev mitmekesises Rummus

Esimesel nelipühal kogunes mitusada elamustekogujat 1917. aastal avatud Vasalemma raudteejaamas, et alustada palju ärevust tekitanud Rummu kevadretke. Nii mõnelegi oli suurimaks huviks pääseda kurikuulsa vangla müüride vahele ja uudistada lähedalt vee alla jäänud hooneid. Elevust retke toimumise üle tekitasid uudised, et ala suletakse avalikkusele ning sellele ei ole võimalik ligi pääseda, ka Elamusretkede meeskonna mitmekuised läbirääkimised ei kandnud vilju. Kuid see kõik ei teinud retke üldkokkuvõttes vähem huvitavaks või väljakutsuvaks ning ka loobujaid oli vaid mõni.

Pigem oli huvilisi nii palju, et liikumine oli organiseeritud nelja gruppi vahvate juhtide – Anniki, Liina, Piret ja Kristjan – vedamisel. Liiguti üksteisele vastu, nii et mitmeski punktis sai vastasmeekonnale tervist anda. Ilma ei oleks paremat osanud soovidagi – need läbirääkimised olid suurepäraselt õnnestunud, lubatud vihmasabinadki jäid tulemata.

 

Mööda Vasalemma aleviku pisikesi tänavaid ja rohelise aasa ületamise järel jõuti välja Vasalemma killustiku karjääri juurde, kus sai heita esimese pilgu kaevandustegevuse tagajärgedele. Killustikuga kaetud ja kivimürakatega palistatud teelt suundusime taas pehmele metsarajale, mis viis meid moodsa maailma kergliiklusteele. Kaasaegne tee juhatas varjulisele alleele, mis viis meid kauni Vasalemma mõisani, kus alates 1922. aastast tegutseb kool. Seda rüütlimõisa peetakse Eesti neogooti arhitektuuri silmapaistvamaks näiteks. Kohalikust paekivist – Vasalemma marmorist – ehitatud hoone trepid olid ideaalsed esimesteks grupipiltideks.

 

Kui oli tutvutud Vasalemma kooli moodsamate hoonete ja sportimisvõimalustega, paistis kätte ka juba esimene kosutuspunkt, kus suu tegid magusaks Põltsamaa mahlajook ning kommi-küpsise ampsud. Sealt edasi suundusimegi juba oodatud Rummu karjääri poole, mille veealune maailm on kirgi kütnud ka välismeedias. Seekordki oli ilus ilm veekogu äärde toonud sukeldumismeeskonnad, kes seda veealust muuseumi tihti külastavad.

 

Rummu karjääris alustati kaevandamist 1938. aastal ja tööjõuna kasutati Murru vangla vange. Nõukogude ajal kaevandati sealt paekivi killustiku jaoks, esimese Eesti Vabariigi ajal murti seal käsitsi paasi. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel seaduste muutumisega seoses katkes vangide töö ja killustiku toodangu nõudluse tuntava vähenemise tõttu ka kogu töökorraldus paekarjääris. Kuna vee ärajuhtimine karjäärist 1990. aastatel lõpetati, hakkas põhjaveetase kiiresti tõusma. Karjääri kõrvale on kaevandamisest üle jäänud osast tekitatud pea 70-meetrine Rummu tuhamägi.

 

Veidi uudistasime ka peamiselt 1960-1980-ndatel ehitatud vanglahooneid ja teises peatuspunktis tuhamäe all sai tõdetud, et vaated pole karvavõrdki kehvemad, kui need oleksid olnud suletud territooriumilt, ja suured plaanid on sama grandioossed. Teises peatuspunktis oli mõnus sooja ilma ja päikest nautida ning Nõo Lihavürsti parimaid palasid nosida. Kosutust ja janukustutust pakkus Saku Vichy vitamiiniveevalik, et sportlikku kestvust ikka jaguks.

 

Seda oli Rummu karjäärijärve teiseks kaldaks tõesti vaja, sest rada oli mõnus väljakutse oma tõusude-languste ja poriste lõikudega. See oli kindlasti meeltmööda kõige sportlikemale. Samas sai nautida rahu-vaikust ja loodusilu, sest metsaalune oli täis erinevaid õitsevaid taimi ja ümberringi võis kuulda kihavat elu. Järvepõhi ja suured sügavuste erinevusedki olid puhta vee tõttu selgelt nähtavad. Nii mõnedki tundsid kurvastust, et ujumisvarustus oli maha jäänud, sest soojal päeval oli sinine vesi nii kutsuv.

Viimases peatuses aga juhtus midagi täiesti enneolematut. Nimelt olid kosutuspunktist ära jalutanud kõik energiaampsud ja joogipooliski oli defitsiidis. Õnneks ei olnud lõpuni enam palju minna ja retkelised seadsid vaprad sammud endisele raudteeharule, mis Vasalemmast Rummu karjääri poole viis. Võssa kasvanud tee viis üle tammi, mille ületamine võttis südame mõneks hetkeks kiiremini põksuma. Teevangerdused viisid meid taaskord Vasalemma karjääri, kus seekord sai kivimürakatel turnida ja karjääri kõrgemalt servalt vaadet nautida. Sealt oli juba ainult kilomeetrike minna alguspunktiks olnud Vasalemma raudteejaamani, kus tublisid retkelisi ootasid kosutav supp ja pirukad.

 

Rummu retk oli kindlasti meeldejääv oma ootamatute seikade, suurepärase ilma ja mõnusa mitmekesisusega. Sama vägevaid elamusi pakume kolmel suvekuul elamusmaratonide näol, kus suurimaks elamuseks võib olla eneseületamine maratonidistantsi valimisel. Vaata täpsemalt http://elamusretked.ee/elamusmaratonid ja pane end juba esimesele maratonile kirja http://elamusretked.ee/elamusmaratonid/6-noarootsi-kepikonni-ja-kaimismaraton/lisainfo.

: