4 aastaaega sügiseses rabas

Selle aasta eelviimane sügisretk viis Elamusretkelised avastama sügisvärvides Keava raba Raplamaal. Keava rabas oleme me käinud ka korra varem – aastal 2012, aga toona ilma räätsadeta ning laugaste vahel olime märksa vähem Seekordsed plaanid ja rajad valisime aga hoopis teised!

Kes mäletab Loosalu Elamusretke, siis asub tookord avastatud Loosalu raba Keava rabast vaid mõne kilomeetri kaugusel. Keava rabasse tuli kokku retkel 94 retkelist ning üheskoos läbiti 940 Elamuskilomeetrit. Elamuskilomeetrite hetkeseisu saad näha siit.

Teekonda rabasse alustasime räätsad näpus. Juba õigepea sai kogu olemasolev laudtee läbitud, seda oli õnneks vaid mõnesaja meetri jagu. Räätsad jalga ning juba suundusime laugaste vahele. Enne seda tuli muidugi ära kuulata retkejuhtide õpetussõnad, et rabas ohutult liigelda! Räätsadega on rabas kõndimisel esimesed sammud harjumatult rasked, aga juba 30 minutit hiljem läheb palju lihtsamaks ja kohustuslik pardikõnnak juba täiesti omaks võetud. Kui alguses on liikuda raske, siis jõhvika väljadele jõudes omandati kiirelt ka kummardamisoskused. Jõhvikaid oli seekord palju – isegi liiga palju!

Ilmataat oli seekord isiklikult meiega matkale kaasa tulnud! Kuigi ilmaennustajad olid nädal otsa juba rääkinud pühapäevasest laussajust, keerati pool tundi enne retke algust ootamatult taevakraanid kinni. Pealaest jalatallani kilejopedesse mähitud retkelisi ootas pettumus – laussaju asemel ei ühtki piiska. Olukord läks veelgi hullemaks – ilmataat tõstis ka pilved rabakohalt raba äärtesse ning isegi päike tuli välja meid tervitama! See oli tõeline kirss tordi peal – päike ja sügisvärvides raba – mis sa hing veel oskad tahta!

Keava raba on väga laugasterikas ning kui siia lisada veel ka sajad älved, siis selles rabas otseteed minekust küll juttu ei ole! Ikka ja jälle tuleb pöörduda soovitud teelt vasakule ja siis paremale, siis jälle otse kuniks leiad end uue lauka äärelt – sedasi aga edasi sinka-vonka. Nii õnnestus meil esialgu plaanitud 8 km jalutuskäik venitada 10 km pikkuseks – meetrid kogunesid päiksepaistes mõnuga.

Seekord üllatas meid ka üks tubli kohalik kutsikas, kes otsustas meiega rabamatkale kaasa tulla! Rabas polnud ta varem käinud ning maailm oli uus ja avastamisrõõmu jagus. Loomulikult tuli laukas ujumas käia, turbakuhjas püherda ning rabamatka täie hooga nautida! Peremees oli päris üllatunud kui kutsikas, kes olevat vaid päev varem puhtaks pestud ja ilusti kohevaks kammitud, koju jõudes enam teab mis puhas polnud.

Keava raba serval asub ka Keava turbamaardla – sinna jõudes oligi täpselt pool retkest läbitud ning turbavallide vahel paikneski seekordne teeninduspunkt. Kuum tee koos Carmolise tilkadega auras samamoodi nagu turbavallid päikese käes. Päike ja tee soojendasid retkelisi – mis viga niimoodi hinge tõmmata, puhata ning juttu rääkida! Kalevi kommid ning vanad head klassikalised rosinaküpsised andsid hoogu veelgi juurde! Põltsamaa hapukurk võeti näpuvahele ja tagasi rabasse!

Ilmataadil hakkas vist igav – kaua sa ikka päiksepaistes kõnnid. Vaheldust oli vaja! Kohale toodi tumemustad pilved ning hetk hiljem leidsime end rahetormist! Oli seda vingerpussi nüüd viimaseks kahesajaks meetriks vaja, lugupeetud ilmataat?

Keava raba Elamusretke pilte saad vaadata siit.

The North Face ja Elamusretked kutsuvad teid järgmiseks Ida-Virumaale, sealset kummituslinna ning tööstusmaastiku avastama juba 1. novembril, kui toimumas Viivikonna elamusretk. Sealne piirkond on tavapärasest täiesti erinev – ei ühtegi matkarada ega pargiteed männimetsas, see eest vanad karjäärid, raudtee, hüljatud majad ning loodus võtmas tagasi ala, mis kord talle kuulus! 

Tagasi uudistesse